Mila on töötanud juba viisteist aastat jõuka perekonna juures Iisraelis, eemal Poolas elavatest abikaasast ja tütrest. Ta on seda teinud oma pere ja parema tuleviku nimel. Aastate jooksul on naine eemalolekuga juba harjunud ning koduigatsust aitab leevendada ka noor armuke. Kui Milaga juhtub õnnetus, nõuavad ta tööandjad, et ta võtaks puhkuse, külastaks oma abikaasat Antekit ja tütar Kasiat külastada ning kosutaks tervist. Ootamatu kojuminek toob aga päevavalgele asju, millesse teda eemal olles pühendatud ei ole. Mila mõistab, et tema äraolekul pole elu seisma jäänud ja lähedased on edasi liikunud. Kujutlus elust, mille nimel ta kõik need aastad vaeva on näinud, hakkab murenema. Nii teeb ta meeleheitliku katse kõik korda teha, kuid sellega tõukab ta peret veelgi kaugemale.

Iisraeli režissöör Or Sinai loob tundliku portree Ida-Euroopa naistest, kes lähevad tööotsingutel lääneriikidesse. Cannes’i filmifestivalil esilinastunud „Ema“ on lugu universaalsest võitlusest perekonna nimel ning sellest, millest ollakse parema tuleviku lootuses valmis loobuma.