"Kõik kolm Balti riiki ühendasid jõud ning said ka ohtralt rahvusvahelist abi, et luua taasiseseisvusaja kõige ambitsioonikam eepos. Eesti autor Indrek Hargla on kirjutanud seitse raamatut Melchior Wakenstede seiklustest Tallinna ajaloolistes paikades. Kaks neist teostest on juba vormitud keskaegseteks noir põnevikeks ning kolmas peagi ekraanile jõudmas, kuid võimalik, et triloogia saab ka lisa. Kui olete kunagi käinud Raeapteegis, kus on 600 aastat apteeki peetud, ja märganud laest alla rippuvat krokodilli, saate nüüd taas näha seda elukat Tallinna rüütlite, komtuuride, munkade, timukate, kullasseppade, meistrite, lausujate, kaupmeeste ja rottide seltsis. Rüütel Clingenstainil on pea maha löödud tema enda mõõgaga, mis leitakse peidetult hobusesõnniku hunnikusse, ja tema uus kuldkett on ära varastatud. Ärritunud kohtuhärra kutsub hea vaistuga apteekri ja isehakanud uurija Melchiori jahtima mõrtsukat, kes on tegutsenud kellegi kummalisel käsul. Melchior otsustab alustada seitsme kullassepa külastusega, kuid jõuab järeldusele, et vaikus ja rahu on tema peavalu raviks parimad. Jonnakas idealist leiab end kahtlustuste, valesüüdistuste, usulise õnnistusega manipulatsioonide, rappa viivate juhtlõngade, andestamatute piinamiste, kokkuklopsitud varguste, häguste ülestunnistuste, julmade mürgitamiste, kaksikidentiteetide ja saatuslike suudluste otsatust labürindist. Leidlik fantaasia Tallinna kuritegevuse ajaloost keskajal, rikastatud meisterlike kaskadööritrikkide, peente tagaajamiste, virtuoossete eriefektide ja nutikate käänakutega, mida võib igaüks vabalt tõlgendada. Isegi nõudliku žanrikino fännid peaksid tundma, et saavad nii osa kui ka meelelahutust Hargla rikkalikust fantaasiast ning võimaluse teha oma pakkumisi detektiivimängus, mille kaasautorid on eriti põnevaks kirjutanud. Edvinas Pukšta"

"Melchiori-filmide mõlemad osad jooksevad praegu Eesti kinodes ja on kogunud üle 200 000 vaataja. Nagu alati nii päris elus kui ka igas filmisaagas, võivad kõrvaltegelased, rikkumatud pisidetailid ja tähelepandamatud sosinad ühtäkki saavutada suurema tähtsuse ja mõju. 15. sajandi verine jaht jätkub muljetavaldavalt visualiseeritud keskaegses Tallinnas. On tõeliselt vaimustav jälgida tuntud losside, kirikute, Raekoja platsi ja linnatänavate muundumist ehedateks ja salapärasteks võttepaikadeks, aga ka värvilistes freskodes peituvaid ootamatuid juhtlõngu. Režissöör Elmo Nüganen ja autor Indrek Hargla ei varjagi oma plaani üllatada vaatajat ootamatute pöörete, käänakute ja lõksudega, mida ammu enne filmi avaldatud raamat ei paljasta. „Apteeker Melchiori saaga“ teine film tähistab Raivo Trassi luigelauluks jäänud viimast näitlejatööd (mäletame teda kõrvalrollist filmis „Mandariinid“) ning sukeldub õõvastavalt süngesse ja veidralt müstilisse patuste perverssuste, valusate piitsahoopide, kohutavate valede, maa-aluste saladuste, magusa kättemaksu ja punast värvi kartvate kättemaksuhimuliste kummituste maailma. Rataskaevu tänaval kummitab. Mõjukate kaupmeeste Goswini ja Bruysi sõnasõda takerdub summutatud tagajärgedesse. Rängad karistused šokeerivad Tallinna elanikke rivaalitsevate usuliste tõekspidamiste nähtamatu kontrolli all. Leitakse mitu tapetut, kelle kehadel on märgistusi ja haavu. Liigub kuuldus, et mõrvatud kohtusid enne oma viimseid hingetõmbeid salapärase kummitustega. Uurija Melchior kahtleb siiski, kas kummitused on võimelised kätte maksma, või on ehk tegu kellegi muuga. Juhtlõngad viivad Melchiori Pirita kloostrisse, kus ootavad kõlvatult maetud paljastused. Ärgem unustagem ka apteekriselli Gerket, kes saabus Tallinna Riiast … või hoopis Rostockist. Ta teab kõike ravimtaimedest, haavadest ja põletustest; ta ei räägi endast, kuid on lubanud oma südame armastatud Melchiorile. Tema tegelik nimi on Keterlyn Kordt. Sellest linnast ei taipa keegi teda otsima hakata. Edvinas Pukšta"